PILTE KADRIPÄEVA KÜBARATEST

MEISTERDASIME TELEFONIHOIDJA

KORDA LOODUSÕPETUST

KALAD1

KALAD2

KALAD3

KALAD4

KAHEPAIKSED1

KAHEPAIKSED2

VAATA FILMI KONNADEST

KALADEST LOODUSKAITSE 100 film

KÕREDEST LOODUSKAITSE 100 film

VESILIK LOODUSKAITSE 100 film

KÕIGILE ISADELE HEAD ÄRATUNDMISRÕÕMU

ILUSAT PEREKESKSET PIDUPÄEVA!!!

NÄDAL KOOLIS 7.11-11.11.2016

 ENNE SÜGISVAHEAEGA KÄISIME KOOLIMUUSEUMIS

 7.11.16 KÄISIME PÄRNUS TEATRIS VAATAMAS UGALA ETENDUST "KRIMKA"

 ILM OLI TÕELISELT TALVINE JA TERVE PÄEV SADAS PAKSU LUND

VAADE LAVALE ENNE ETENDUSE ALGUST

LOOMAD 2

LOOMADE RÜHMAD

LOOMAD 1

IGAL LIIGIL KINDEL ELUPAIK

LOOMADE NIMETUSED


KIRJUTA VIHIKUSSE

käpad ..............................................................................................................................

sõrad ...............................................................................................................................

kabjad .............................................................................................................................

ujulestad .........................................................................................................................

 

 

 

küünised ..........................................................................................................................

jalad ................................................................................................................................

talled ...............................................................................................................................

varss  ...............................................................................................................................

      vasikas .............................................................................................................................

 

 

LEIA VASTUSED

1.       Mitu täishäälikut on eesti tähestikus?

2.       Kes neist ei ole olnud eesti president?  PÄTS  RÜÜTEL  ILVES   MERI  ANSIP

3.       Kes on raamatu Sipsik autor?

4.       Mis maakonnas asub Eestimaa süda?

5.       Mis neist pole saar? SAAREMAA  RUHNU  VILSANDI  NOAROOTSI 

6.        Kuidas nimetatakse paberraha?

7.       Mis on ühist letul, kootjalal ja tuttsabal?

8.       Mis on pürst?

9.       Kirjuta sõna BOKSER tähendused.

10.   Mis on RÜPERAAL?

 

 

HARJUTAME TEISENDAMIST

ÜLESANNE 1

ÜLESANNE 2

ÜLESANNE 3

ÜLESANNE 4

ÜLESANNE 5

ÜLESANNE 6

OLE TUBLI LIIKLEJA

KORDA LIIKLUSREEGLEID SIIT


LOE JA HARJUTA KA SIIT

SÜGISESED KÜÜNLAHOIDJAD

SILBITAMINE

LEIA SÕNADES SILPIDE ARV

•Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend.

  o-li, päe-vik, tu-li, koo-li

•Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi.  va-nal, a-jal, pa-lun

•Kaashäälikuühendis kuulub järgmisesse silpi ainult viimane kaashäälik.

  kom-bed, üht-ki, arm-sal

•Pika ja ülipika kaashääliku puhul silbitame kahe hääliku vahelt.

  hom-me, tul-la, min-na

MÜRKTAIMED

TUNNE TAIMI SIIT


LOE TAIMEDE KOHTA SIIT

KUULA JA VAATA RAVIMTAIMEDE KOHTA

KUULA SIIT


VAATA JA UURI SIIT

MÄNGI RAVIMTAIMEDE MEMORIINI SIIT

ÜHENDA PILT JA SÕNA SIIT

RAVIMTAIMED

Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu
Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim.
See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega.
Ravimina kasutatakse õisi koos kattelehega. Kogutakse asja puhkenud, täiesti värskeid õisi. Hiljem kogutud õitel ei ole raviomadusi. Ilusate, soojade ilmadega saab õisi koguda 10 päeva, jahedamate ilmadega 15 päeva jooksul. Kogutud õied tuleb kohe kuivatada varikatuse all, hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40-50 °C. Päikese käes õisi kuivatada ei tohi. Droog on kuivanud, kui õieraod on muutunud murduvhapraks, droogil on meeldiv lõhn ja kergelt kootav, magus maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat.
Pärnaõiepreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapi- ja kuseeritust ergutav, higileajav, rögalahtistav, mikroobi- ja põletikuvastane ja pehmendav toime, need ergutavad mao talitlust ja vähendavad vere viskoossust.
Neid võetakse sisse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeru- ja maksahaiguste, kõrgvererõhutõve ja laste nakkushaiguste raviks. Neid tarvitatakse abivahendina higistama ajamiseks gripi ja ägeda bronhiidi korral. Angiini ja teiste suukoopapõletike puhul kuristatakse nendega või loputatakse suud. Kui nendega pesta nägu, muutub näonahk elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral.

 

(Harilik) nurmenukk
Nurmenukk kasvab peaaegu kõikjal Eestis: niitudel ja puisniitudel, nõlvadel ja metsaservadel.
See on mitmeaastane rohttaim, mille õisikuvarb võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Tal on narmasjuurtest ümbritsetud juurikas. Juurika ülaosas paiknevad kodarikuna piklikud, kurrulised või voldilised lehed, mis on pisut allapoole käändunud servadega. Kasvu algul on kollakasrohelised lehed sametpehmed ja pealt veidi karvased. Kuldkollased õied moodustavad lihtsarika. Nurmenukk õitseb mais-juunis. Vili on munajas pruun kupar.
Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega, lehti ja õisi.
Lehti ja õisi kogutakse õitsemise ajal. Neid kuivatatakse tavalisel viisil. Juurikaid ja juuri kogutakse sügisel, kui taim ise on juba närbunud. Juurikas ja juured närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse kuivatis temperatuuril 40--50 °C.
Nurmenukupreparaatidel on rögalahtistav, rahustav, kuse- ja higieritust ergutav toime. Neid tarvitatakse läkaköha ja teiste ülemiste hingamisteehaiguste, peavalu, kroonilise kõhukinnisuse korral ning kui vitamiiniallikat.
Neid võetakse sisse kopsupõletiku ja bronhiidi korral ning kui rahustit.

Harilik saialill
Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti.
See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud . Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud.
Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta.
Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav ja valuvaigistav toime.
Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, lamatiste, külmumise, angiini, igemete veritsemise ja mitmesuguste nahahaiguste puhul.

Küüslauk ravib 47 haigust
Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat, kus seda ravim- ja toidutaime kasutatakse 47 haiguse raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga.
Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi.Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti lihatoitude söömisel). Küüslaugu väärt omadusi ei ole teadusmeditsiin ümber lükanud, vaid aina kinnitanud. Mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Küüslaugu tugevat lehka vähendavad soe piim, koor, majonees, sidruniviil, peterselli- või sellerileht. Kui kasutatakse toorena, siis kindlasti söögi alla, lõhn kaob kiirelt.

LEIA VASTUSED KÜSIMUSTELE

1.KUI VANAD ON NEED RAAMATUTEGELASED?

SIPSIK (ilmus aastal 1962)___________________________________________

KRÕLL (ilmus aastal 1979)___________________________________________

NAKSITRALLID (ilmus aastal 1972)_____________________________________

NUKITSAMEES (ilmus aastal 1920)_____________________________________

2.ARVUTAGE VASTUS

k- (a + b + c) =______________________________________________________

k = päevade arv liigaastas

a = täishäälikute arv

b = käesolev sajand

c = väikseim kahekohaline arv

3. LEIDKE LINDUDE RAHVAPÄRASED NIMETUSED

 

1	sinikaelpart			sisask
2	kiivitaja			kaaren
3	kägu			sigapart
4	linavästrik			uulitsapoiss
5	ööbik			rasva-ants
6	rasvatihane			vaenulind
7	ronk			jäälõhkuja
8	koduvarblane			kukulind

 

4. Vanasti oli talulastel kevadel tihti suu ja suuümbrus punased, eriti neil, kes metsas karjas käisid. Miks?

TÕMMAKE JOON ÕIGELE VARIANDILE ALLA

• Lapsed sõid põdrakanepi noori võrseid, mis on punakat värvi.
• Lapsed koorisid lepaoksi ja peenikesi tüvesid ning sõid koorealust kihti ehk mähka, mis on kevadel magusa maitsega,  seejuures parkis lepamahl suu punaseks.
• Kevadel päikeseliste ja tuuliste ilmadega tekkisid laste jalgadele „kuresaapad“ – nahk muutus karedaks ja punaseks ning hakkas märjaks saades kipitama.  
• Kevadel meisterdati pajuoksast pajupille, ja puhuti neid karjas olles.

5. Hävimisohus taimeliigid pannakse kirja Eesti Punasesse raamatusse ehk uuema nimetusega Punasesse nimestikku. Mis on aga kirjas Eesti taimede mustas raamatus?

• Eesti loodusest juba hävinud liigid
• Inimesele mürgised ja kahjulikud liigid
• Laialt levinud ja kaitset mittevajavad liigid
• Eesti looduse mitmekesisust ohustavad võõrliigid

6. KES ON MEIE VALITSUSE NAISMINISTRID? MILLISE MINISTEERIUMI TÖÖD JUHIVAD?

____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

7.KUS TOIMUVAD 2018. AASTA TALIOLÜMPIAMÄNGUD? (RIIK JA LINN)

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

8.MILLISES EESTI LINNAS ASUB MÄNGUASJAMUUSEUM?

_______________________________________________________________________________

MISSUGUNE MÄNGUASI ON MUUSEUMI MASKOTIKS?___________________________________

9.KIRJUTAGE  EELNEV KUUNIMETUS  ANTUD RAHVAPÄRASELE KALENDRIKUU NIMETUSELE

__________________________________MAHLAKUU

__________________________________TALSIKUU

__________________________________HINGEDEKUU

10.KIRJUTAGE KUUPÄEVAD JA KUUD, MILLAL TÄHISTAME NEID PÄEVI

_____________________ EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV

_____________________ RAHVUSVAHELINE LASTERAAMATUPÄEV

_____________________TEADMISTEPÄEV

____________________UUSAASTA

____________________VÕIDUPÜHA